Laulupidu "Puudutused aeg"

Tarbatu käis jälle laulupeol. Räägitakse, et see oli läbi aegade osalejaterohkeim. Pühapäevasele kontserdile oli pileti ostjaid ja kutsutuid 67 000 inimest, lisaks veel üle 20 000 laulja ja kõik muud tegelased. Tartu täis rahvast tuli ilmselt ära. Igatahes saime seda tihedust näha ja tunda küll.

Ilus ja hästi korraldatud pidu oli. Lauri ütles hiljem ka ilusaid sõnu: „Sellist laulupidu, nagu see nüüd oli, pole enne olnud. Minu meeleliigutus oli nii suur, et ei leia sõnu selle väljenduseks. Minule endale oli see esimene juhatamine suurel laulupeol ja see oli fantastiline kogemus. Kõik pingutused kandsid vilja ja laulupidu õnnestus. Koorid oskasid laulda ja oli kerge seda meeletult suurt väge juhtida. Mõlemad kontserdid lõppesid suure tõusuga ja mõjusid nii, et ei tahtnud kuidagi, et see lõpeks. Olin valmis laulma kogu öö, et ikka veel ja veel. Küllap saite ise sama tunda.“

Meil kõigil oli hea ja uhke tunne Laurit dirigendipuldis näha. Üldse kiideti laulude puhtust ja head kõla. Eriti hea meel oli meil selle üle, et võtsime ette ka valikkooride laulud ja saime seekord osaleda kahel suurel kontserdil. Kuuldavasti pakkus see meie lauljatele rohkemgi emotsioone kui pühapäevane suurkontsert.

Nagu ikka, pakub lõputult emotsioone rongkäik. Kummaline on olla veel Õismäe koolimajas ja kuulda, et rongkäik juba tükk aega liikunud. Suur soov on kohe jooksu pista, et mitte hiljaks jääda. Tegelikult aga tuli veel tunde ja tunde oma järge oodata. Tarbatu ootas oma järge Harju tänaval. Seekord tegime rongkäiguks rohkem ettevalmistusi ja võtsime kaasa ka loetava Tarbatu sildi. Meie vimplilt on nime raske välja lugeda ja seetõttu hüütakse tavaliselt rongkäigus meile tervitusi ainult siis, kui meid ära tuntakse.  Sellel laulupeol aga oli hüüdjaid palju, isegi kodulinlane Andrus Ansip tervitas meid. Selge jutt aitas.

Meenuvad ka teistpidi kulgenud rongkäigud ehk laupäeva- ja pühapäevaõhtused ühised rahvaretked linna suunas, et leida transport ja pääseda Õismäele, Mustamäele või kuhu iganes.

Ootamatu oli paljudele meist ka pühapäevahommikune vanalinnas käik, kus turistid rahvariietes Kodavere naisi  ühtelugu pildistasid. Olime nagu staarid omas kodus.

Olmelistest asjadest rääkides võib rõõmuga meenutada nii Õismäe koolimaja maitsvaid koolitoite ja toredaid köögitädisid või sõjaväelikult korraldatud söögipause lauluväljaku juures olevates hallides, kus oli 17 pikka rida laudu ja kuhu kokku mahtus korraga ligi 2500 sööjat (Marju andmed).

Viie aasta pärast jälle! 2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost.

Meenutas: Lilian