Kolm punkti hooajale

Tarbatu pani oma hooajale väga kauni punkti, õigemini kolm kaunist punkti esinemistega Tartus toimunud Euroopa suurimal rahvakunstifestivalil Europeade (20.-24. juuli 2011).

Andsime raelaval kolm kontserti Novgorodi festivali jaoks kokku pandud laulukavaga, mis koosnes peamiselt pulmade eel, ajal ja järel lauldud rahvalauludest, suurema osa neist seadnud Veljo Tormis.

Tarbatu esimene esinemine oli 20. juuli õhtul Eesti tervitusõhtul, kus astusime rohke publiku ees üles Kukerpillide "soojendusbändina". Publik jälgis meie esinemist huviga ja avaldas kiitust pika aplausiga. Järgmisel päeval toimunud ülesastumine läks sama toredasti. Üks kontserdikülastaja ütles lausa, et tal oli tunne, nagu oleks sattunud Nargen festivalile. Tore kompliment.

Vahepealsel kahel vabal päeval võttis Tarbatu vabalt - pesi puhtaks oma põrgupalavuses kantud Kodavere rahvariided, külastas hansapäevi või puhkas hoopis mõnel muul moel. Europeade lõpupäeval oli kogu koor taas jalul ja tegime oma viimase etteaste, mis ühtlasi oli ka viimane europeo kontsert raelaval. Ei jäänud Tarbatu eemale ka rongkäigust, kus tuletasime meelde kõik laulud, mis vähegi marsisammuga sobisid. Rühkisime koos peamiselt rahvatantsijatest koosneva seltskonnaga ja lakkamatu laulu saatel Vanemuise tänavalt lauluväljakule, tegime koori ühispildi ja läksime üksteisele kaunist suve soovides ka laiali. Kes Europeade lõppkontserti vaatama, kes omal moel suve nautima.

Head suve ka meie sõpradele! Kohtumiseni septembris!

Kirjutas Lilian

Tarbatu Europeadel

Tarbatu esineb paari nädala pärast Tartus toimuval Euroopa suurimal folkloorifestivalil kolmel korral:

• 20. juulil kell 20 Raelaval
• 21. juulil kell 18 Raelaval
• 24. juulil kell 13.30 Raelaval

Osaleme rongkäigus ka ja lõppkontserdil laulame ehk "Tuljakutki".

Tulge Europeadile!
http://www.europeade2011.eu/et/

In memoriam

2008. aastal käis Tarbatu Sotšis ja Punasel Lagedal kontsertreisil. Seda unustamatut reisi ei oleks teoks saanud, kui tee ei oleks meid kokku viinud Ants Pajuga, suure aatemehega, kes lahkus meie hulgast 28. juunil.

Tarbatu anarhistlik tiib osales punklaulupeol

Samal ajal kui suurem osa Tarbatust jäi Tartusse Novogorodi reisist toibuma, osales väike, aga ilmselgelt protestivaimuline rakuke 11. juunil Rakvere punklaulupeol „Anarchy in the E.U.!“. Kampa löödi Mäluasutuste Segakooriga Mask. Lauri aga punkis laulupeol oma rahvaülikooli segakoori ja HaleBopp Singersiga. Loodame seda sissekannet täiendada mõne kohalviibinud Tarbatu punkari meenutusega.

Novgorodi järelpidu Koosa talus

Kuigi Novgorodi reisil said tarbatulased neli päeva rõõmsat koosolemist nautida, jäi sellest veel siiski väheks. Seetõttu otsustati reisile punkt panna teisipäevase kooriproovi ajal. Küllakutsujaks sedakorda Marju ja Jaanus. Nõnda siis vurasidki autod Koosa talu poole ning võtsid värava taga uhkelt platsi! Saabujaid tervitas lisaks lahkele pererahvale ka "purõja pini", kes kaasatoodud kraami üle nuusutas ja sobivaks tunnistas.

Õhtu kultuuriprogrammis oli ringkäik pererahva majapidamises koos ehitusalaste näpunäidetega, Jaanuse suitsutatud kala ja kaasatoodud hõrgutiste maitsmine, laul ja pillimäng, saun ja tiik, kiiged ning muidugi sääsed ja muud lendavad putukad. Tegevust jätkus hiliste õhtutundideni.

Tarbatu tänab lahke vastuvõtu eest ning annab teada, et esialgse ülevaatuse andmetel on Koosa talu tunnistatud laululaagiriks sobivaks:)

Marika ülestähendused

Tarbatuga Novgorodis

Tarbatu osales 2.-5. juunini Venemaal Novgorodis toimunud folkloorifestivalil „Sadko“. Tundub, et Tarbatu võikski oma välissuhteid Venemaa suunal arendada, sest nii kolm aastat tagasi toimunud Sotši kui ka nüüdne Novgorodi reis on olnud kindlasti ühed eredamad hetked meie koori lähiajaloos. Novgorodi reisile eelnes pikk ja piinav proovideperiood ning naiste lõputud töötunnid Kodavere rahvariideid tikkides. Aga valmis said need mõlemad – meie kava ja ka suurem osa rahvariideid.
Suuna Venemaale võtsime Luhamaa piirpunkti kaudu ja esimese peatuse tegime Tartu sõpruslinnas Pihkvas, et teha jalutuskäik nii sealses Kremlis, turul kui ka Lenini kivikuju lähistel. Tajusime ehedalt aega justkui 20 aasta tagasi. Edasi kulges tee üliauklikel Venemaa maanteedel, mis ümbritsetud Eestis vaenlaseks kuulutatud Sosnovski karuputkest. Järgmine peatus toimus Aleksander Nevski suurejoonelise monumendi juures (pildil on meie dirigent hobuse jala küljes rippumas), kus Tarbatu pidas piknikku ja võttis laulugi üles. Novgorodi jõudes paigutati meid Volhovi jõe kaldal ilutsevasse Rossija hotelli, mille valge ja rõdudega kaunistatud fassaad helendas kaunilt õhtupäikeses, aga mille tagakülg meenutas mahajäetud tootmishoonet. Õhtu seikluslikum pool sai aga alguse kohe, kui buss oma suure kere Rossija hotelli ette parkis ja tagarattaga pehme liiva sisse kinni jäi. Ei aidanud siin muu, kui kohale tuli kutsuda kohalik päästeauto ja pärast mõningaid ponnistusi tõmmati buss tümast pinnasest välja. Naljakaks muutus asi siis, kui õhtupimeduses hotelli ette parkinud järgmise bussiga sama asi juhtus. Bussipäästmisoperatsiooni ajal aga sättis Tarbatu end suhteliselt kulunud hotellis sisse, et puhata välja reisiväsimus ja olla valmis järgmisteks tihedateks päevadeks.

Folkloorifestival „Sadko“ on traditsioonidega üritus – seekordne festival oli juba kümnes, kuhu oli kutsutud folkloorigrupid paljudest erinevatest riikidest nagu India, Itaalia, Sloveenia, Leedu, Aserbaidžaan, Eesti, Baškiiria, Ukraina, Valgevene ja muidugi Venemaa ise. Kes tantsis, kes laulis, kes tegi mõlemat. Tarbatu tegi ka veidi mõlemat. Meie repertuaaris olid rohkem või vähem seatud rahvalaulud, peamiselt maestro Tormise seades. Koori ühisloominguna oli kõikidele lauludele ka liikumine seatud.

Festival avati 3. juuni keskpäeval Venemaa tuhandeaastase ajaloo mälestuseks püstitatud monumendi juures. Kohal oli palju ametimehi, kes igaüks pidas väikse kõne. Õnneks oli olukord kontrolli all ja keegi pikematesse heitustesse ei laskunud ning tähtsate kõnelejate järjekord lühenes kiiresti. Kõik osalevad kollektiivid esitasid ühe numbri enda tutvustuseks ja nii saime esmakordselt aru, millisele värvikale ja võimsale üritusele olime sattunud. Kohe jäid kustumatult meelde baškiirlaste etnorokk, leedulaste, aserbaidžaanide ja itaallaste hoogsad tantsud, sloveenlaste meestelaul jne. Pärast festivali avamist olid kõik kollektiivid kutsutud ligi kolmetunnisele laevasõidule Volhovi jõele, kus lisaks maitsvale laevalõunale toimus ka esimene vennastumine tantsu abil.

Samale õhtule oli planeeritud ka festivalist osavõtjate kontsert Kremli vabaõhulaval, kus igal osaleval seltskonnal võimalus esineda 20-30minutilise kavaga. Tarbatu esitas ka oma kava ja kuigi juhtusid mõned naljakad äpardusedki, ei saanud pealtvaatajate sõnul keegi aru, et meil sassi läks. Aplaus oli ilusalt pikk ja tänusõnu kuulsime veel järgmistel päevadelgi. Taaskord veendusime ja seekord juba põhjalikumalt, kui huvitavad ja omanäolise olid kõik kollektiivid, kellega me lava ja seda festivali jagasime. Suur au ja rõõm oli Tarbatul selles seltskonnas olla, aga ilmselt olime oma regilaulude ja valgete Kodavere rahvariietega ka ise midagi hoopis teistsugust. Vabas õhus ei kõlanud laulud siiski nii hästi (või oli põhjuseks helitehnika) kui järgmisele päevale kavandatud galakontserdil kultuurikeskuses Akron. Enne galakontserti jõudsime osaleda Novogorodi oblasti rahvaloomingu majas sealsete näituste avamisel. See koht meenutas veidi Tartu Antoniuse õue, kus käsitöölised meisterdavad ja tutvuda saab erinevate näitustega. Galakontserdil oli saal rahvast puupüsti täis ja kontsert ise väga võimas. Iga kollektiiv esines paari-kolme numbriga, meie esitasime Tormise pulmalaule. Meeleolu muutus järjest ülevamaks. Esimest korda nägime esinemas ka India külalisi, kes festivalile veidi hilinesid. Nende värvikirev eksootika oli ilmselt üks kontserdi tõmbenumbreid. Aga ega ka Tarbatu saa kurta tähelepanupuuduse üle, meile hakati kohe esimese loo ajal kaasa plaksutama ning pärast esinemist saime pika ja sooja aplausi osaliseks.

Viimasel, ärasõidupäeval sõitsime aga hoopis linnast välja - vabaõhumuuseumisse Vitoslavlitsõ, kus toimus suur käsitöölaat ja esinesid erinevatel lavadel ja nurkadel sajad rahvamuusikud. Üks platsike oli festivali külaliskollektiividele, kus lõõskava päikese all kõik taas üles astusid. Seekord oli ilmselt tegemist Tarbatu kõige parema esinemisega, sest ei olnud segavaid mikrofone ja dekoratsioonidest ülekoormatud lava. Oli vaid muru, sõbralik rahvas ja eesti rahvalaul. Tarbatulased tundsid end üsna staaridena, sest palju oli kiitjaid ja uudistajaid ja koos pildistamise soovijaid. Ants andis ka intervjuu ühele Venemaa telekanalile. Hiljem meedialinke üle vaadates me seda kahjuks kuskilt üles ei leidnud. Tarbatu ei saanud õnneks liiga suure tähelepanu osaliseks nagu said seda väikesed India rosinsilmsed artistid, kes hakkasid sellest silmnähtavalt tüdinema. Suveniirid ostetud ja riided bussis vahetatud, hakkas Tarbatu end juba varasel pärastlõunal kodu poole asutama.

Reisi lõpus jõudsime põgusalt külastada veel Petserit, kus küll klooster oli juba suletud, aga kus siiski jõudsime veidi ringi vaadata ja näha peidus pinna all veidike kunagist Eestimaa ilu.

Novogorodi reis oli ülitore. Seda hinnangut jagasid kõik kooriliikmed, kes tagasiteel bussis üksteisele oma muljeid jagasid.

Mõned meie tarbatulaste arvamused:
*Meeldis publik igal kontserdil. Serblased kõlasid kõige paremini ja meie meeldisime neile ka.
*Terve üritus oli vaimustav ja tiibu selga kasvatav.
*Väga tore festival, meie koorile oli seda väga vaja. Selleks oli ka seda reisi vaja, et uued lauljad sulanduksid. Reisid liidavad. Tarbatu seltskond püsib hea emotsiooni najal. Esinemise ülesehitus on väga oluline, proovid on olulised – see anna vabadusetunde, kui kava on selge.
*Mulle meeldisid ukrainlased. Olin Ukrainas 1,5 aastat sõjaväes, saan veidi keelest aru ja kui aru saad, siis mõistad rohkem.
*Festival oli väga hästi korraldatud, kõik sujus ja suureks abiks oli ka meie kuraator Stas.
*Ma ei kujuta ette, et võiksid ühegi teise kooriga reisile minna.
*Kõige vahvam oli esinejatest Tarbatu, aga teised olid ka head. Igal kontserdil esinesime isemoodi ja see oli huvitav.
*Kõige paremad reisid on ikka olnud Tarbatuga. Festivalil olime väga omapärased, meie riided on nii ilusad, paistavad kaugele.
*See reis meenutas Sotši reisi, kohalikud inimesed olid siirad ja avatud.
*Mida aeg edasi, seda paremaks läksime. See reis oli koorile oluline, avardas silmaringi, arenesime muusikaliselt.
*Festivalist on ikka veel vaimustussurin sees. Oleme rohkem kokku kasvanud – uued ja vanad.
*Tarbatut kiites – see festival oleks meie lauluta vaesem olnud.
*Nii palju elamusi ei ole ma saanud teistelt reisidelt.
*Vene inimesed on nii külalislahked, avatud ja siirad.
*Rahvariiete tegemine oli tohutu eneseületus. Mul oli kolm etappi: tohutu vaimustus, paanika ja lõpuks suur rõõm.
*Te kõik olite head, keegi ei esinenud poole jõuga. Sellest reisist on palju õppida ja tore on jälgida teisi kollektiive.

Siin ka mõned lingid vene meediast ja erinevatelt kodulehtedelt, mis internetiavarustest noppis välja Maris:
http://novgorod.rfn.ru/rnews.html?id=12208&cid=7
http://afisha.novgorod.ru/event/?id=1663
http://www.velikiynovgorod.ru/news/02-06-2011.htm?28339
http://www.visitnovgorod.ru/cities/novgorod/events/11858.html
http://culture.novreg.ru/x-mezhdunarodnyy-festival-narodnogo-iskusstva-i-remesel-sadko.html
http://chudovo.in/forum/index.php?showtopic=753
http://region.adm.nov.ru/press/news/press/28798/index.php?print=y&IBLOCK_CODE=press&ELEMENT_ID=28798&bx=true
http://novgorod-tv.ru/news/707
http://www.youtube.com/watch?v=CLQhoIVZ4tg
http://www.youtube.com/user/novgorodtv#p/u/13/elcYcQd8MXY
http://culture.novreg.ru/uchastniki-x-mezhdunarodnogo-festivalya-narodnogo-iskusstva-i-remesel-sadko.html

Meenutused ja mälestused pani kirja Lilian

Kogu pere kevadpidu sai peetud

27. mail esines Tarbatu juba ei-tea-mitmendat korda Tiigi seltsimaja kogu pere kevadpeol. Kohal olid kõik kollektiivid, kes Tiigi seltsimajas harjutamas käivad.

Pilte saab vaadata meie pildilehelt: http://www.flickr.com/tarbatu.

Viisade ootel

Tarbatul on ärevad ajad. Kuigi 2. juuni hommikul kavatseb koor Novgorodi poole startida, pole käes veel viisasid ega seetõttu tagastatud ka meie passe. Kogemustega tegijad ütlevad, et küllap viimasel hetkel kõik laabub. Ja ega polegi mõtet muretseda. Pigem vaja saada kava selgeks ja riided triigitud. Enne seda teeme aga väikse sutsu Tiigi Seltsimaja kevadpeol 27. mail. Seal esinevad lisaks Tarbatule ka teised kollektiivid, kel iganädalaseks proovipaigaks seltsimaja.

Ja sealt ta tuleb - üleni valges!

Just nii saab nüüd öelda meie Lauri kohta, kui ta pidurõivad selga paneb. Tarbatu kinkis oma armsale dirigendile koori sügisel tähistatud juubeli puhul rahvariidekuue. Katre nobedad näpud tegid selle Kodavere motiividel rahvariidekuue valmis. Kui nüüd koori nobenäpud ka oma Kodavere riided valmis saavad, siis olemegi juba üheskoos üsna Kodavere nägu. Peatsel Novgorodi reisil saamegi täieliku ülevaate meie rahvariiete seisust ja koori väljanägemisest.

Kevad ja kevadpidu

Kaunis kevad on Tartu peal ja Tarbatul silmapiiril terendamas kaks esinemist. Esmalt ei pea me kaugele minema - meie harjutuskoduks oleva Tiigi Seltsimaja kõrval oleval haljasalal toimub 27. mail kell 18 "Kogupere kevadpidu", kus üles astuvad kõik kollektiivid, kes seltsimajas peavarju saavad. Ettekandmisele tulevad viis tantsu, mille seadnud vanameister Veljo Tormis. Peaasjalikult me muidugi laulame. Veidi kaugemale reisib Tarbatu aga juuni alguses, kui ees ootamas rahvakultuurifestival "Sadko" Novgorodis. Selleks aga peagi pikemalt.

Pildil hetk 2008. aasta kevadpeost, kui esinejate hulka silmas pidades võiks arvata, et tegemist pigem lauluansambliga Tarbatu.