Sõitu alustasime neljapäeva, 12. novembri koidikul kell 4 Vanemuise alumisest parklast – kust mujalt Tartu koorikollektiivid oma sõitu ikka alustavad. Koorivanem Heino juhatas reisi sisse rõõmusõnumiga kenast hommikust ja sõit võis alata. Ainuke asi, mis meie elevust varjutas, oli külmavõitu buss, mis suhteliselt külmaks jäigi, soojenedes mõnevõrra üles vaid tänu Tarbatu lauljatele endile. Aga palju sellel külmal põhjamaalasel seda kuumaverelisust ikka jagub, et oma kehaga bussegi veel soojendada. Pärast bussis ja laevas veedetud tunde jõudsime veidi pärast keskpäeva juba Salo kiriku juurde, kus pidi toimuma üks meie turnee kontsertidest. Vastuvõtvad härrad ja prouad olid kirikuuksel juba vastas ning kutsusid maestro Taniloo kirikusse orelit uurima. Ülejäänud rahvas suunati lähedal asuvasse söögikohta keha kinnitama. Hiljem tegime ka ise korraks kirikus suu lahti, et saada aimu selle kõlast ja vaadata, kas meile altari ees ikka ruumi jagub.
Edasi suundusime juba Turu poole, et leida üles oma magamisasemed ja valmistuda õhtuseks kontserdiks. Öömaja oli Tarbatule reserveeritud Bora-nimelisele vanale laevale, mis 1960-ndatel sõitis Turu ja Stockholmi vahel, nüüd aga töötab hostelina meremuuseumi Forum Marinum laevastiku osana Aura jõel. Vahetus läheduses olid vanad sõjalaevad ja uhke valge purjekas Suomen Joutsen, mis olevat teinud mitu ümbermaailmareisi ja mille pärast käis tihe rebimine Turu ja Helsingi vahel. Nüüd on see Turu linna oma ja sageli ka tähtsate vastuvõttude toimumiskohaks.
Kontserdi konservatooriumi Sigyn-saalis juhatasid sisse väiksed laululapsed Turu konservatooriumi laste- ja noortekoorist. Seejärel oli Tarbatu kord. Kontsert läks kenasti ja publik võttis kuuldu soojalt vastu. Pärast kontserti juhatati meid kohaliku soojatootja Turu Energia muuseumi-laadsetesse ruumidesse, kus vanade turbiinide ja energia kokkuhoidu õpetavate eksponaatide vahel toimus õhtusöök koos lahkete vastuvõtjatega.
Hommikul ootas meid ees linnaekskursioon, mida juhtisid suur Tartu sõber Reiska ehk Reino Lemmetyinen ning Turus tegutsev eesti noormees Lennart. Bussiga mööda linna sõites jõudsime läbi akna uudistada üht Turu põnevaimat linnaosa Port Arthurit ehk Portsat, mis oli küll algselt töölistele ehitatud, kuid nüüd kõrgelt hinnatud linnaosa, ujulat, kus ujumiseks seatud sisse meeste- ja naistepäevad, Turu ülikooli peahoonet, kus ka Tartu taustaga tipp-poliitikud esinemas käinud jpm. Saime teada, et Turus ja selle lähiümbruses elab umbes 1700 eestlast. Vahepeatus viis meid ka Vanale Suurturule, kus kohalik jõulurahu välja kuulutatakse, ja selle taga paiknevasse sisehoovi, kus tegutseb Eesti Selts. Üks pargiteel koeraga vastu jalutanud naine tundis meis ära Tarbatu lauljad ja tänas eelmise õhtu toreda kontserdi eest! Linnaekskursioon lõppes väga maitsva lõunaga hubases Svarte Rudolfi nimelises laevas. Enne Salo poole sõitmist käisime veel Soome suurima luteriusu kiriku, Toomkirikuga tutvumas, mis on kindlasti üks Turu linna pärle.
Läbi paksu udu jõudsid unised Tarbatu lauljad õhtu eel kenasti Salosse, kus pärast väikest poetuuri asusime kohe proovi tegema. Kuigi Tarbatu laulab ikka peamiselt rahvalauluseadeid ja muud eesti koorimuusikat, siis selleks reisiks astusime oma sissetallatud rajast veidi kõrvale ja võtsime kavva ka mitmed vaimulikud muusikapalad. Ühed eredamad teosed sellest repertuaarist olid ilmselt Rene Eespere „Ave Pater“ (üks osa teosest „Kaks jubilatsiooni“) ja Cyrillus Kreegi „Domine Jesu“. Juba mitmendat korda oli Tarbatut kontsertreisil saatmas organist Urmas Taniloo, kes kirikukontserdi orelilugudega sisse juhatas ja pärast lausa plaane jäi pidama, kuidas kiriku vana orel Tartusse toimetada, sest kuuldavasti oli kirik kohe-kohe uut orelit saamas. Väike ja armas kirikusaal oli kontserdiõhtuks rahvast täis ja meiegi andsime endast parima. Kontserdi suurimaks üllatuseks oli helilooja Heikki Valpola kohalviibimine, kelle seatud ingeri rahvalaulu „Pääskölintu, päivölintu“ kontserdi lõpetuseks ette kandsime. Hiljem saime ka teada, millist salapärast ja Soome maasikatega seotud teid pidi tuntud Soome helilooja meie kontserdile jõudis.
Pärast kontserti käisime lahkete vastuvõtjatega taaskord lähedalasuvas söögikohas õhtusööki nautimas ja hüvasti jätmas. Seejärel suundusime Muurlasse, kus möödus meie teine Soome-öö. Vastu õhtut sai Muurlan opistos peetud koori üldkoosolek juubelipeo korralduse teemadel ning seejärel, kesköö saabudes laulsime esimesed sünnipäevalaulud meie armsale dirigendile Laurile, kellel 14. novembril sünnipäev. Öö magatud, laulsime dirigendile uued laulud, sest öised vist ei tulnud siiski piisavalt hästi välja.
Viimane päev Soomes mööduski juba kojusõidu tähe all. Möödaminnes sai külastatud Muurla klaasitehase esinduskauplust, Sibeliuse monumenti Helsingis ning Jumbo-nimelist ostukeskust Vantaal.
Aitäh meie vastuvõtjatele, tänu kellele meie sõit päris Soomesse teoks sai: Päris-Soome Eesti keskus, Salo Soome-Eesti selts, Turu konservatoorium, Turu Energia!
Rohkem fotosid vaata siit.
