Tarbatu laululaager Karepal ja Kõrrepõllul

Tarbatu uuele hooajale pidi augusti alguses kena sissejuhatuse tegema koorilaager Ruhnu saarel. Kuigi asjaajamisi alustati varakult ja Lätimaalt sai laevgi koos kapteniga välja otsitud, otsustasid vahvad Läti merekarud ootamatult mujalt paremat teenistust otsida. Seega – ei puhunud tuul, ei tõuganud paati, ei ajanud Ruhnu saarele meid.

Mis edasi? Kunda juurtega Katrel oli kohe välja pakkuda idee teha koorilaager hoopis Lääne-Virumaal Kunda lähistel. Kiired telefonikõned võetud, koorilt nõusolek hangitud – ja plaan oligi küps. Tarbatu reis Lääne-Virumaale toimus 6.-8. augustil.

Sõit võeti ette oma isikliku autopargiga. Kui ekipaažid kokku lepitud ajal Rakvere linnuse juurde jõudsid, säras päike juba ähvardavalt kõrgel taevas ja andis märku nädalavahetuseks lubatud erakordsest kuumalainest. Munk Uuno (ilmlikus elus kooli ajalooõpetaja, just-just, ka Katre omaaegne õpetaja) juhtimisel tegime linnuses läbi tõelise keskaegse seikluse, külastades piinakambrit, lõbumaja ja veinikeldrit, võttes mõõtu keskaegsetel võitlusaladel, proovides kätt püssi- ja ussirohu valmistamisel. Mida aeg edasi, seda enam hakkasid tarbatulaste mõtted keskaegse kõrtsi suunas liikuma. Aga ei – Tarbatu ei ole nõrk. Vähemalt mitte nii nõrk. Vähemalt mitte veel. Suund võeti hoopis Kunda poole. Tee peale jäid ka Samma hiis ja Viru-Nigula kirik.

Pärast lõunat Kunda tehase sööklas ja Kunda tsemendimuuseumi külastust jõudsime hilisel pärastlõunal Kõrrepõllule - Kunda lähistel asuvasse Katre vanematekoju, kus panime üles telklaagri, süütasime lõkke ja grillsöed, käisime saunas ja laulsime ritsikatega võidu sada laulu. Ritsikad ei osutunud võitjaks. Pika õhtu jooksul jõudsime jääkülma siidriga tähistada ka juulis olnud Katre ja Ülo sünnipäeva.

Laupäev oli kavandatud tõsiseks tööpäevaks. Õnneks oli Karepa rahvamaja mõnusalt jahe. Laululaagri jaoks oli dirigent Lauri valinud välja uued lood: viiest tuntud eesti laulust koosneva Veljo Tormise tsükli „Nostalgia“. Parimat vaheldust töisele laululaagrile pakkus aga Karepa imekaunis rand, kus me end päeva jooksul mitu korda karastamas käisime. Laululusti jätkus Tarbatul ka merelainetes.

Õhtu möödus taas Kõrrepõllul. Kui korraks tundus, et eelmisel ööl said lauldud kõik laulud, mis maailmas olemas, siis teisel õhtul selgus, et ilma oluliste kordusteta saab Tarbatu hakkama mitu päeva järjest. Tähistasime ka augustikuus sündinud Marika sünnipäeva. Sume oli öö, ritsikad aga, need laulsid seekord eriti hoogsalt.

Laululaagri viimasel päeval üritasime külastada Toolse linnust, aga selgus et Freelove festivali järelläbuga koos me varemete vahele hästi ei mahu. Saadud šokielamuse loputasime maha Karepa “pioneerilaagrirannas”. Vesi oli ehk pisut jahedam, aga hing sai puhtamaks ja meel rõemsamaks.

Koorilaagri kenaks punktis oli külaskäik perekond Taniloode suvekodusse Karepal. Helju Taniloo laulis aastaid Tarbatu kooris ja tema poeg Urmaski on olnud Tarbatule läbi aegade suureks abiks. Skulptorihärra Endel Taniloo ise oleks aga kindlasti Tarbatu fänniklubi liige, kui selline klubi eksisteeriks.

Mis jääb sõelale? Kuigi alguses olime üsna kurvad, kui tuli teha otsus Ruhnu reisi ärajäämise kohta, siis pärast Lääne-Virumaa laululaagrit olid kõik rõõmsad, et koorilaager ikka teoks sai. Ka ilm pidas vastu. Kaks tundi pärast laagri lõppu algas Suur Torm, mis pillutas laiali puid, elektriposte ja kirikutorne.

Rahule jäi ka Lauri, kes kirjutas meile nii: „Lauljad said veel paremaks ja suuremaks perekonnaks. Õhtused laulmised olid väga vahvad ja ettevalmistus lauluraamatute näol igati äge. /---/ Koori kõla ja haaramisvõime on selle koosseisuga väga hea. Eks ühe päevaga ja üle pika aja laulda on päris suur koormus. Loodan, et hääled on alles. Tajusin ka õhtust poole ööni laulmisel, et ind lauljate hinges on kõrge ja teotahe suur.“

Rahule jäid ka ülejäänud.

Pildimeenutuse laululaagrist leiad siit.

Märkmeid tegid Lilian ja Ülo