3. juuli varahommikul sõitsime tellitud bussiga Tallinnasse, viisime oma kompsud Õisamäel asuvasse Järveotsa gümnaasiumisse ja siirdusime lauluväljakule proovi. Päev kujunes pikaks ja laulukaare all tuli mitu korda käia. Tuju aga oli hea ja olemine reibas. Proovide vaheajal sai katsetada 12 miljonit maksnud uhket WCd, külastada müügiputkasid, kust võis endale muretseda Suva rahvuslike mustritega etnosokke, rahvuslike tenniseid, igas mõõdus Eesti lipukesi ja muud etnokraami, süüa esinejate aedikus hernesuppi, rassolnikut või seljankat, peesitada murul, kohtuda sõprade või sugulastega jne.
Proov lõppes üsna hilistel tundidel ja seejärel seikles Tarbatu erinevate ühistranspordiliikidega pika tee Õismäele. Ainsaks tõrvatilgaks selles kenas päevas oli õhtul koolis pakutav ülimaitsetu toit, mida süüa üritades hakkas väga kahju seal koolis käivatest lastest.
Uus päev algas rongkäigu ootusega. Kogunesime rahvusraamatukogu kõrvale Endla tänavale kella 14 paiku ja jäime ootele. Päike siras, inimesed olid ümberringi ilusad ja rõõmsad. Tartu sai liikvele umbes poole viie paiku. Lõbusas meeleolus ja laulud suus sammusime pika tee lauluväljakule. Seal tervitasid meid riigijuhid ja ka Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Meile teadmata korralduslikel põhjustel kestis rongkäik kauem kui plaaniti ning kontserdi algus hilines poolteist tundi. Kui ühendkoorid siiski lavale said ja see tohutu mass kõlama hakkas, oli võimas tunne küll. Kõik oli nagu ikka - "Koit" ja tule süütamine, hümn, presidendi kõne, ühendkooride võimsad lood. Kahjuks olid taevast katnud juba vihmapilved ja algas esimese laulupeopäeva allakäik. Esinema hakkasid valikkoorid ning õhtu edenedes hakkas järjest märjem ja külmem. Lauluväljak jäi järjest hõredamaks...
Õnneks õnnistas ilmataat meid pühapäeval ilusa ilmaga ja toimus tõeliselt uhke ja ülev rahvapidu. Alustasime Tarbatuga juba kell 12, kui kohtusime lauluväljakul ja tegime kokkuvõtteid oma aastast. Igaüks sai endale kaardikese Tartu laulupeol tehtud ühisfotoga ja ainult talle mõeldud tänusõnadega.
Laulukaare alla jõudsime kella 17 paiku. Alustuseks olid laval segakoorid (esimene lugu koos mudilastega) ja seejärel pakiti kaare alla kogu ülejäänud lauljaskond. Rahvast oli tõeliselt palju – nii lauljate kui ka publiku poolel. Meeleolu oli ülev ja paljud laulud tulid kordamisele. Vahepeal tegid lauljad kaare all "laineid", lõpuks haakus "lainete" tegemisse ka kogu publik. Nii laulukaare all kui väljakul oli meeletult palju sinimustvalgeid lipukesi. Rohkem kui kunagi varem.
Kui pidu lõpuks läbi, tuli üles leida oma bussike ja kodutee. Pärast pikki ponnistusi see lõpuks ka õnnestus ja Tarbatu naases väsinult, kuid rahulolevana pikas autode ja busside rivis Tartusse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar