Head sõbrad!

Meie koor on juba 30-aastane, aga me ei ole teile sellel puhul veel laulnud. Nüüd see siis tuleb.

Olete kõik väga oodatud meie 30. sünnipäeva kontserdile "Nõnda lauluga ma lähen" reedel, 5. novembril kell 18 Tartu raekoja saalis!

Kohtumiseni!

Tarbatu teerajajate alleel

22. oktoobril oli Tarbatul au esineda Tartu poliit- ja rahamaailma ässadele. Tasku keskuse juures avati Teerajajate allee, kus valati pronksi nelja väärika tartlase jalajäljed. Kunagi peaks see allee ulatuma raekoja platsini välja. Esimesed jalajäljed said Tartu vaim, näitlejad Herta Elviste ja Hannes Kaljujärv ning geeniteadlane Andres Metspalu.

Tarbatu oli palutud meeleolumuusikat tegema. Laulsime enne allee avamist rahva kogunemise ajal ja hiljem ka kringli kõrvale. Marika ja Marju said endale teisegi tähtsa ülesande - tõmmata punaseid vaibakesi jalajälgedelt. See tuli neil nii ilusti välja nagu harjutaksid nad vaibatõmbamist iga päev. Tarbatu oli aga seatud seisma täpselt kõnepidajate selja taha, nii et võib öelda, et kui pildile sai linnapea Urmas Kruuse või ärimees Neinar Seli, siis saime seda ka meie.

Esinemine läks meil kenasti. Härra Muna igatahes elas meile kaasa ja hüüdis lugude lõppedes "Aplaus!". Kui allee oli avatud, hakkas rahvas kringilit sööma ja meie laul ei paistnud enam kedagi huvitavat. Laulsime siis kontrolli mõttes ka laulu "Võro kiil", kus sees sõnad "Võro liin om ilma naba". Tuli välja, et kuulavad küll, sest linnapea ütles pärast laulu lõppu: "Ma kuulsin küll!"

Tänu heale asukohale sai meie esinemine ka kenasti videolinti võetud: http://www.tartupostimees.ee/?id=330613

Üleskirjutuse tegi Lilian

Lauluhääle lihvimine

Ettevalmistused juubeliks käivad nii suure hooga, et lisaks tavaproovidele tuleb teha ka laululaagreid. 2. oktoobril sai üks neist peetud Ilmsatsalu koolimajas.

Lauri meelitas meid igatpidi, küll kavaluse, küll võimlemise, küll palvetega (vt fotot) - ja lõpuks ta tuli. See ilus lauluhääl.

Tarbatu alustas juubelihooajaga

14. septembril alustas Tarbatu oma uut hooaega esimese prooviga. Pidulikkuse mõttes toimus see Lutsu raamatukogu saalis. 14. septembrit võibki Tarbatu oma ametlikuks sünnipäevaks pidada, sest just sel päeval 30 aastat tagasi kogunesid toonased tarbatulased esimest korda koorina.

Pidulik juubeli tähistamine ootab meid siiski ees alles novembris, kui toimub juubelikontsert raekoja saalis. Seni aga on aega uusi laule ja juubelikava õppida, et oma sõprade eest väärikalt esineda.

Head uut hooaega meile kõigile!

Juubelihooaja esimesed kallistused.

Lauljaid otsitakse!

Nagu ikka septembris, ootab Tarbatu oma ridadesse ka uusi lauljaid. Eriti on oodatud meeshääled, kuid ka väga head naishääled kuluvad igale koorile alati ära. Meie dirigent Lauri Breede palub igal tulijal ette valmistada üks lihtne laul.
Ettelaulmine toimub Tartu Rahvaülikoolis (Pepleri 4) 7. septembril kell 18.

Mis meil sel hooajal kavas?

• Kogu hooaja vältel tähistame kontsertide ja pidudega Tarbatu 30. juubeliaastat.
• Esineme Tartu linna üritustel.
• Osaleme segakooride võistulaulmisel "Tuljak".
• Osaleme Lõuna-Eesti ja Tartumaa laulupäevadel.
• Osaleme folkloorifestivalil Europeade, mis toimub 2011. aasta juulis Tartus.
• Harjutame, harjutame, harjutame....
• Naudime lõbusat seltskonda.

Kooriproovid toimuvad igal teisipäeval kell 18-20 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Tarbatu tegemiste kohta lähemalt loe siit blogist!

Kohtumiseni Tarbatus!

Tarbatu laululaager Karepal ja Kõrrepõllul

Tarbatu uuele hooajale pidi augusti alguses kena sissejuhatuse tegema koorilaager Ruhnu saarel. Kuigi asjaajamisi alustati varakult ja Lätimaalt sai laevgi koos kapteniga välja otsitud, otsustasid vahvad Läti merekarud ootamatult mujalt paremat teenistust otsida. Seega – ei puhunud tuul, ei tõuganud paati, ei ajanud Ruhnu saarele meid.

Mis edasi? Kunda juurtega Katrel oli kohe välja pakkuda idee teha koorilaager hoopis Lääne-Virumaal Kunda lähistel. Kiired telefonikõned võetud, koorilt nõusolek hangitud – ja plaan oligi küps. Tarbatu reis Lääne-Virumaale toimus 6.-8. augustil.

Sõit võeti ette oma isikliku autopargiga. Kui ekipaažid kokku lepitud ajal Rakvere linnuse juurde jõudsid, säras päike juba ähvardavalt kõrgel taevas ja andis märku nädalavahetuseks lubatud erakordsest kuumalainest. Munk Uuno (ilmlikus elus kooli ajalooõpetaja, just-just, ka Katre omaaegne õpetaja) juhtimisel tegime linnuses läbi tõelise keskaegse seikluse, külastades piinakambrit, lõbumaja ja veinikeldrit, võttes mõõtu keskaegsetel võitlusaladel, proovides kätt püssi- ja ussirohu valmistamisel. Mida aeg edasi, seda enam hakkasid tarbatulaste mõtted keskaegse kõrtsi suunas liikuma. Aga ei – Tarbatu ei ole nõrk. Vähemalt mitte nii nõrk. Vähemalt mitte veel. Suund võeti hoopis Kunda poole. Tee peale jäid ka Samma hiis ja Viru-Nigula kirik.

Pärast lõunat Kunda tehase sööklas ja Kunda tsemendimuuseumi külastust jõudsime hilisel pärastlõunal Kõrrepõllule - Kunda lähistel asuvasse Katre vanematekoju, kus panime üles telklaagri, süütasime lõkke ja grillsöed, käisime saunas ja laulsime ritsikatega võidu sada laulu. Ritsikad ei osutunud võitjaks. Pika õhtu jooksul jõudsime jääkülma siidriga tähistada ka juulis olnud Katre ja Ülo sünnipäeva.

Laupäev oli kavandatud tõsiseks tööpäevaks. Õnneks oli Karepa rahvamaja mõnusalt jahe. Laululaagri jaoks oli dirigent Lauri valinud välja uued lood: viiest tuntud eesti laulust koosneva Veljo Tormise tsükli „Nostalgia“. Parimat vaheldust töisele laululaagrile pakkus aga Karepa imekaunis rand, kus me end päeva jooksul mitu korda karastamas käisime. Laululusti jätkus Tarbatul ka merelainetes.

Õhtu möödus taas Kõrrepõllul. Kui korraks tundus, et eelmisel ööl said lauldud kõik laulud, mis maailmas olemas, siis teisel õhtul selgus, et ilma oluliste kordusteta saab Tarbatu hakkama mitu päeva järjest. Tähistasime ka augustikuus sündinud Marika sünnipäeva. Sume oli öö, ritsikad aga, need laulsid seekord eriti hoogsalt.

Laululaagri viimasel päeval üritasime külastada Toolse linnust, aga selgus et Freelove festivali järelläbuga koos me varemete vahele hästi ei mahu. Saadud šokielamuse loputasime maha Karepa “pioneerilaagrirannas”. Vesi oli ehk pisut jahedam, aga hing sai puhtamaks ja meel rõemsamaks.

Koorilaagri kenaks punktis oli külaskäik perekond Taniloode suvekodusse Karepal. Helju Taniloo laulis aastaid Tarbatu kooris ja tema poeg Urmaski on olnud Tarbatule läbi aegade suureks abiks. Skulptorihärra Endel Taniloo ise oleks aga kindlasti Tarbatu fänniklubi liige, kui selline klubi eksisteeriks.

Mis jääb sõelale? Kuigi alguses olime üsna kurvad, kui tuli teha otsus Ruhnu reisi ärajäämise kohta, siis pärast Lääne-Virumaa laululaagrit olid kõik rõõmsad, et koorilaager ikka teoks sai. Ka ilm pidas vastu. Kaks tundi pärast laagri lõppu algas Suur Torm, mis pillutas laiali puid, elektriposte ja kirikutorne.

Rahule jäi ka Lauri, kes kirjutas meile nii: „Lauljad said veel paremaks ja suuremaks perekonnaks. Õhtused laulmised olid väga vahvad ja ettevalmistus lauluraamatute näol igati äge. /---/ Koori kõla ja haaramisvõime on selle koosseisuga väga hea. Eks ühe päevaga ja üle pika aja laulda on päris suur koormus. Loodan, et hääled on alles. Tajusin ka õhtust poole ööni laulmisel, et ind lauljate hinges on kõrge ja teotahe suur.“

Rahule jäid ka ülejäänud.

Pildimeenutuse laululaagrist leiad siit.

Märkmeid tegid Lilian ja Ülo

Tarbatu sõled

Tarbatul on alates 1990ndate algusest oma koori sõled. Kui need kunagi tehti, siis oli traditsiooniks jagada neid tunnustuseks viis aastat kooris laulnud liikmetele. Vahepealsetel aastatel jäi sõletegemine soiku, kuid vanemad kooriliikmed, kes olid oma sõle juba välja teeninud, kandsid neid uhkusega.

Kui Tarbatu 2005. aastal Taanis ja Rootsis kontsertreisil käis, panid kurikaelad pihta suurema osa koori rahvariietest. Muuhulgas läksid kaotsi ka paljud sõled. Õnneks jäid mõned näidised siiski alles, mille järgi lasksime sel aastal Tarbatule uued sõled teha.

Tarbatu laulis Tartu linna päeval

Tarbatu pani oma hooajale päris lõpliku punkti 29. juunil, Tartu linna päeval raekoja platsil autokastis. Laulsime oma tavapärast kava, publikuks uued automudelid. Tegelikult oli muidugi inimpublikut ka - osad kuuma ilma eest puude alla varjunud, teised suvekohtvikutes head ja paremat nautimas.

Lauri ütles hiljem, et olime hajevil olnud. Eks see sellest vast tuligi, et me ei saanud täpselt aru, kellele laulame. Vaevalt küll, et viga oli väheses harjutamises...

Selle päikselise kontserdiga lõppes meie hooaeg. Järgmine ettevõtmine on Tarbatul augusti alguses Ruhnu reis ja siis tulevad juba sügisesed juubeliüritused.

Täname kõiki meie sõpru meid kuulamast ja toetamast! Kohtumiseni siin blogis ilmselt augustis, sest ka blogikirjutajatele on lubatud väike akude laadimine. Muidugi - kui tuleb midagi erakorralist Tarbatu elus, siis anname kindlasti teada.

Ilusat suve!

Üles kirjutas Lilian

Kui käes oli jaanipäev

20. juunil toimus Elva mändide all Peipsi-äärsete maakondade laulupidu, mis külakorda käies sel aastal Tartumaale jõudis. Ka Tarbatu on varasematest laulupidudest osa võtnud. Laulupeo pealkirjaks oli teemakohane "Kui käes on jaanipäev" ja kunstiliseks juhiks ning korraldajaks meie tore dirigent Lauri.

Päev algas meie jaoks ennelõunase prooviga, kuhu tarbatulased seekord autoekipaažidega kohale vurasid. Lauri askeldas juba lava ees ja juhatas vägesid. Proovide ja peo vahele jäi veel küllaldaselt aega, et süüa Elva kooli sööklas üks laulupeosupp ja tutvuda linnakese vaatamisväärsustega.

Rongkäik oli seekord isemoodi (korraldajad ajasid siin "süü" Lauri kaela). Kogu laulu- ja tantsurahvas jagati kolmeks ning nõnda sammusid taidlejad lauluväljaku poole lausa kolmest ilmakaarest kolme erineva rongkäiguna.

Pidu ise oli taaskord väga meeleolukas. Repertuaaris olid esindatud nii rahvalauluseaded, tuntud koorilaulupärlid kui ka Eesti estraadiklassika. Väga suure osa repertuaarist oli seadnud Lauri. Teistmoodi ja lõbus oli laulda praktiliselt kogu kava Big Band Tartu saatel. Hümn aga kõlas seekord koos torupillidega. Tantsu- ja liikumisseaded olid kohati nii huvitavad, et polnud mahti nooti vaadata (rahvatantsijate sammud seadis paika Jaanus Randma). Tore oli vaadata säravat ja rahulolevat Laurit, kes terve peo ajal kõigel toimuval silma peal hoidis ja laulupeovankri (temaatiline dirigendipult) varjus kooridele sõnu ette ütles, hääli andis või rahvast liikuma ärgitas.

Lauri kirjutas meile laulupeo kohta nii: "Elva laulupidu läks väga korda. Ilm oli viimase peal ja võimaldas kõike planeeritut. /.../ Minule oli see esimene kord korraldada suurüritust. See oli eksamitöö. /.../ Seda kõike oli hea korraldada, sest meeskond, kellega me koos seda ette valmistasime, põles sisemiselt kogu ettevalmistusperioodil. Ideid lendas kuhjaga ja lõpuks sündis see, mida te nägite ja kogesite."

Hästi tehtud, Lauri! Aitäh!

Pärast laulupidu suundusid tarbatulased Mari ja Ivari Tõravere kodusse, kus lauldi laule, söödi sööke ja joodi jooke ning kus kõik tänasid kõiki. Meie tegusat hooaega jäi kõigile lauljatele meenutama Marika ja Marju kokku kirjutatud rahvaluulel põhinev Tarbatu lugulaul. Kuigi panime Tõraveres oma hooajale punkti, toimub siiski üks esinemine veel - 29. juunil kell 16 laulame Tartu linna päeval raekoja platsi autolaval. Tulge kuulama!

Kirjasõnasse pani Lilian

Tarbatu vihateol

Klassik on kirjutanud:

Terve vald oli kokku aetud;
Kihelkond kokku kutsutud
Külalisi igat seltsi,
Viru vanem kaasagagi palutud.

Umbes sellises võtmes toimusid 15. juuni õhtul ka Peipsi-äärsete maakondade laulupidu ettevalmistavad vihatalgud. Lennuväljale vooris kokku talgulisi küll Võru, küll Valga maantee poolt, kuni parkimisplats sai rahvast täis. Lauljaid oli palju, aga neid Tarbatu omi oli ikka kõige rohkem. Ja siis kui tundus, et nüüd on küll kõik huvilised kohal, just siis kerkis silmapiirile tolmupilv ja kõrvu kostis võimas mürin, mida ei ole võimalik millegi muuga segi ajada. Tsiklimehed tulevad, sosistasid sopranid hinge kinni pidades. Nii oligi.

Hetk hiljem hakkas auto- ja tsiklikolonn aeglaselt veerema metsa sügavusse, sinna kus asus RMK eraldatud laulupeovihavõsa. Korraks, vaid korraks õnnestus kolonni sabaosal sirge tee peal ära eksida, aga peagi olid kõik talgulised kokku kogutud. Ja siis haaras Kõige Karvasem Tsiklimees bensiinihõngulise mootorsae ja kadus sopranite vaimustushuigete saatel padrikusse. Töö võis alata. Moraali aitas kõrgel hoida peo kunstilise juhi töölepandud jõujaam ja selle taha ühendatud muusikamasin – metsa vahel mängiti maha kogu Elva repertuaar. Üldiselt oli moraal kõrge, aga see Tarbatu oma oli ikka kõige kõrgem.

Viht – see on imelihtne. Küünar karust, peotäüs pal'last, nõnda pead vihta köütme, öeldakse Karksi kandis. Seda karust ja paljast seal siis kokku sätitigi, kes esimest korda elus, kes aga juba vana vihakalana teistele nõuandeid jagades. Ja kui esimene viht saigi veel pisut haraline ja mühklik, siis kolmas-neljas tulid juba igati saunaväärsed ja ilusad. Loomulikult olid need Tarbatu vihad need kõige ilusamad.

Nõutav autotäis sai valmis kahtlaselt kiiresti. Just siis, kui algajamatel oli tunne, et no nüüd võiks juba töötava viha teha, tuli signaal, et kroonu vihad on koos, edasi teeb igaüks endale. Nii saigi. Eks siis lauba paistab, kuidas täpselt sai, kui end enne pühapäevast Elva pidu saunas puhtaks uhab.

Kokkuvõtteks – oli hariv ja rõõmus olemine. Ja need Tarbatu omad olid ikka need kõige rõõmsamad.

Üles tähendanud Ülo